1. Millist alust on vaja Hopealoimu kaminahjule?
2. Kui suur peab ahju alus olema?
3. Kuidas teha ahju sinna, kus varem ei ole ahju olnud?
4. Mida võtta arvesse, kui ahi tuleb teisele korrusele?
5. Mida teha, kui vana ahju alus oli väiksem?
6. Millist korstent vajavad Hopealoimu kaminahjud?
7. Kas siibrit on vaja korstnasse?
8. Kui suur peab korstnaühenduse ava olema?
9. Kui kõrgele tuleb suvesiibri liides?
10. Kas on vaja välisõhutoite kanalit?
11. Kuhu välisõhu kanal paigutada?
12. Kui suured on tuleohutuskaugused?
13. Mida teha kui ahju ja korstna vahele jääb puitsein?
14. Kui suur on ahjuesine tulekaitsevöönd?
15. Kas esiplaate saab paigaldada valmis põrandale?
16. Millised alternatiivid on esiplaatidele?
17. Elektrikütteelemendid. Mis kasu neist on?

1. Millist alust on vaja Hopealoimu kaminahjule?

Alus peab vastama ehitusnõuetele. Alusplaat peab olema

-piisavalt tugev, et kanda ahju raskust.
-tulekindel – betoonist või kivist. Alus peab olema
-hüdroisoleeritud – maa niiskuse eest kaitstud.
-sile ja loodis.

2. Kui suur peab ahju alus olema?

Alus peaks olema täpne või 5-10 cm suurem kui ahi (põhja joonis on toote pildi all või küsi müügiesindajalt) ja aluse kõrgus sama, kui tulevase põranda kõrgus (õhukese parketi korral võib ahju alus jääda ka mõne sentimeetri võrra madalamale). Ka korsten ja esiplaadid võiks mahtuda samale alusele. Lõpliku kõrguseni võib aluse tõsta kergkruusast plokkide või valuga nõnda saab alus ka soojusisolatsiooni.

3. Kuidas teha ahju sinna, kus varem ei ole ahju olnud?

Betoonpõranda juures tuleks teha kindlaks, et selle all ei oleks vahtplastisolatsiooni. Ahju raskuse all see vajub ning betoonplaat võib praguneda ja vajuda. Aluse kandvust saab suurendada, kui puurida põrandaplaadi sisse 35-40 mm augud ja eemaldades vahtplasti selle alt koonusekujuliselt ning valades augud täis betooni. Kui põranda all on küttekaablid või voolikud, ei tohi enne puurida, kui nende asukoht on kindlaks tehtud. Muudel juhtudel tuleb valada nõuetekohane alus. Kui korstent ei ole väimalik toetada tugevale alusele, on mitmed mudelid saadaval ka koos ahjule toetuva metallist moodulkorstnaga ICS 50.

4. Mida võtta arvesse, kui ahi tuleb teisele korrusele?

Tuleb teha kindlaks, kas lagi on piisavalt tugev kandma ahju raskust ja vajadusel seda tugevdama. Kui ahju alla jääb kandev vahesein siis on see piisav ahju raskuse kandmiseks. Vahelae tugevust saab parandada ühendades seda prusside või metalltalade abil teiste kandvate konstruktsioonidega. Vajadusel konsulteeri oma ehitusmeistriga.

5. Mida teha, kui vana ahju alus on väiksem, kui uuele vaja?

Endine alus tuleb teha vähemalt 10 cm madalamaks ja valada peale armeeritud betoonplaat vajaliku suurusega. Kui vana alust ei ole võimalik lõhkuda võib valada uue plaadi vana peale ja tõsta ahju lähtekõrgust selle võrra.

6. Millist korstent vajavad Hopealoimu kaminahjud?

 Moodulkorstnad on kaalult  kergemad  ja tõõtavad parima tõmbega. Ahiküttele parim lahendus on Schiedeli Isokern korsten. Kui korsten tuleb mitmelõõriline ja vajab ahju välisõhutoite jaoks vent. lõõri, tuleb valida Rondo Plus. Ahjule toetuvad ICS 50 metallist moodulkorstnad sobivad topeltringlusega ahjudele ja kohtadesse, kus on vaja eriti kerge kaaluga korstent. Korsten peab tagama piisava tõmbe ja korstnal peaks olema korstnamüts.

7. Kas siibrit on vaja korstnasse?

Salvestav ahi vajab kindlasti tihedalt sulguvat siibrit. Parim lahendus oleks panna siiber korstnasse u. 2 meetri kõrgusele. Siis on ahju ja korstna vaheline liides vastupidavam. Kui korstnas ei ole siibrit, see paigaldatakse ahju ja korstna vahele.

8. Kui suur peab korstnaliidese ava olema?

Liidese auk peab olema vähemalt korstna läbilõike suurune, parem kui on 1/3 sellest suurem. Hopealoimu ahjudele 200 mm lai ja 300 mm kõrge. Korstnaliidese ülaserv tehakse 330 mm kõrgusele ahju alusest! Alaserv on seega 30 mm kõrgusel alusest.

9. Kui kõrgele tuleb suvesiibri liides?

Suvesiibri ava kõrgus on vaja täpsustada iga ahju puhul eraldi.

10. Kas on vaja välisõhuõhutoite kanalit?

Põlemine vajab rohkesti õhku: üks kilo puitu vajab põlemiseks ~ 8m³ õhku. Üks ahjutäis vajab ~30 m² toatäie õhku. Kompenseeriva õhu vajadus sõltub ruumi suurusest, hermeetilisusest ja ventilatsioonist. Kui maja on õhutihe ja kasutusel on vaid väljaimev ventilatsioon, tuleks ahi varustada kompenseeriva õhuga. Palkmajades on seintes loomulikke õhukanaleid piisavalt. Samuti suure ja avatud planeeringuga majas ei ole tingimata vaja kompenseeriva õhu kanalit, kuid välisõhutoitega kaminahi võtab põlemiseks vajaliku õhu õuest ja säästab niimoodi küttes suure koguse sooja toaõhku korstnasse sattumast.

11. Kuhu välisõhutoite kanal paigutada?

Soovitame  välisõhu toide tuua ahjuni korstna ventilatsioonilõõri kaudu. Nõnda saab põlemisprotsessi jaoks õhk korstna jääksoojuse poolt üles soojendatud. Kanal lõpeb ahju aluse keskel 100-200 mm ahju esiservast. Kui kasttatakse põranda alust õhukanalit, siis vähemasti kanali viimane 30 cm ei tohi olla põlevmaterjalist kuna kanali peale jääb kuum tuhapesa.

12. Kui suured on tuleohutuskaugused?

Hopealiomu kaminahjude ohutuskujad põleva materjalini on järgmised:

Tüüp	horisontaal	vertikaal
element – S, -A, -L	50 mm	250 mm
laotud – LK	100 mm	250 mm
pliidid (keeduplaadi tasandist)	500 mm	1000 mm

 
 

13. Kui ahi tuleb puitseina ette ja korsten asub teisel pool seina?

Sellises olukorras tuleb korstnaliidesega eriti hoolikas olla. Liidese ümber olev sein peab olema kõikides suundades mittepõlevast materjalist vähemalt 13 cm ulatuses alates liidesest.

14. Kui suur on ahju esine tulekaitsevöönd?

Tulekaitsevöönd on ala, kus tuleb põrand kaitsta tulekindla materjaliga. Ahju ees on see vähemalt 40 cm ja külgadel 10 cm. Tulekaitsenõuetele vastavad esiplaadid, mis on valmistatud HL-kivist võid tellida koos ahjuga. Hea on, kui saab ka esiplaadid panna ahjuga samale alusele.

15. Kas esiplaate on võimalik panna ka juba valmis põrandale?

On küll. Parim lahendus oleks panna plaadid ahjuga samale betoonalusele nõnda, et plaadid jääksid põrandaga samale tasapinnale. Kuid ka puitpõrandale saab esiplaadid kinnitada elastse plaadisegu või silikooni abil.

16. Millised alternatiivid on esiplaatidele?

Esiplaadid võib teha sirgeservalisest või vabakujulistest HL kiviplaatidest, mille paksus on 10 mm. Samuti võib kasutada mis iganes mittepõlevat materjali: kivi, plekk, keraamiline plaat, klaas jne.

17. Elektrikütteelemendid. Mis kasu neist on?

Kui te soovite stiilset ahju, aga kardate tuld või vihkate kütmist… Hopealoimu kaminahjudele on võimalik paigaldada ka elektrikütteelemendid, et salvestada näiteks öötariifiga elektri abil saadavat soojust. Nõnda saab toa soojaks olles ise kodust eemal. Kütteelemendid paigaldatakse ahju sise- ja väliskesta vahele. Elementide võimsus on 2 kW.