Tähtsad küsimused

  1. Millist alust on vaja Hopealoimu kaminahjule?
  2. Kui suur peab ahju alus olema?
  3. Kuidas teha ahju sinna, kus varem ei ole ahju olnud?
  4. Mida võtta arvesse, kui ahi tuleb teisele korrusele?
  5. Mida teha, kui vana ahju alus oli väiksem?
  6. Millist korstent vajavad Hopealoimu kaminahjud?
  7. Kas siibrit on vaja korstnasse?
  8. Kui suur peab korstnaühenduse ava olema?
  9. Kui kõrgele tuleb suvesiibri liides?
  10. Kas on vaja välisõhutoite kanalit?
  11. Kuhu välisõhu kanal paigutada?
  12. Kui suured on tuleohutuskaugused?
  13. Mida teha kui ahju ja korstna vahele jääb puitsein?
  14. Kui suur on ahjuesine tulekaitsevöönd?
  15. Kas esiplaate saab paigaldada valmis põrandale?
  16. Millised alternatiivid on esiplaatidele?
  17. Elektrikütteelemendid. Mis kasu neist on?

1. Millist alust on vaja Hopealoimu kaminahjule?

Alus peab vastama ehitusnõuetele. Alusplaat peab olema:

-piisavalt tugev, et kanda ahju raskust
-tulekindel (betoonist või kivist)
-hüdroisoleeritud (kaitstud maa niiskuse eest)
-sile ja loodis.

2. Kui suur peab ahju alus olema?

Alus peaks olema täpselt ahju suurune või 5-10 cm suurem (põhja joonise leiab toote pildi alt või küsides müügiesindajalt) ja aluse kõrgus sama, mis tulevase põranda kõrgus (õhukese parketi korral võib ahju alus jääda ka mõne sentimeetri võrra madalamale). Ka korsten ja esiplaadid võiks mahtuda samale alusele. Lõpliku kõrguseni võib aluse tõsta kergkruusast plokkide või valuga, nõnda saab alus ka soojusisolatsiooni.

3. Kuidas teha ahju sinna, kus varem ei ole ahju olnud?

Betoonpõranda puhul tuleks teha kindlaks, et selle all ei oleks vahtplastisolatsiooni. Ahju raskuse all see vajub ning betoonplaat võib praguneda ja vajuda. Aluse kandvust saab suurendada, kui puurida põrandaplaadi sisse 35-40 mm augud, eemaldada selle alt vahtplasti koonusekujuliselt ning valada augud täis betooni. Kui põranda all on küttekaablid või voolikud, ei tohi puurida enne, kui nende asukoht on kindlaks tehtud. Muudel juhtudel tuleb valada nõuetekohane alus. Kui korstent ei ole väimalik toetada tugevale alusele, on mitmetel mudelitel võimalik teha ahjule toetuv metallist moodulkorsten ICS 50.

4. Mida võtta arvesse, kui ahi tuleb teisele korrusele?

Tuleb teha kindlaks, kas lagi on piisavalt tugev ahju raskuse kandmiseks ja vajadusel seda tugevdada. Kui ahju alla jääb kandev vahesein, siis on see piisav ahju raskuse kandmiseks. Vahelae tugevust saab parandada ühendades seda teiste kandvate konstruktsioonidega prusside või metalltalade abil. Vajadusel konsulteeri oma ehitusmeistriga.

5. Mida teha, kui vana ahju alus on väiksem, kui uuele vaja?

Endine alus tuleb teha vähemalt 10 cm madalamaks ja valada peale armeeritud betoonplaat vajaliku suurusega. Kui vana alust ei ole võimalik lõhkuda võib valada uue plaadi vana peale ja tõsta ahju lähtekõrgust selle võrra.

6. Millist korstent vajavad Hopealoimu kaminahjud?

Moodulkorstnad on kaalult kergemad ja tõõtavad parima tõmbega. Parim lahendus ahiküttele on Schiedeli Isokern korsten. Kui korsten tuleb mitmelõõriline ja vajab ahju välisõhutoite jaoks ventilatsioonilõõri, tuleb valida Rondo Plus. Ahjule toetuv ICS 50 metallist moodulkorsten sobib topeltringlusega ahjudele ja kohtadesse, kus on vaja eriti kerge kaaluga korstent. Korsten peab tagama piisava tõmbe ja korstnal peaks olema korstnamüts.

7. Kas siibrit on vaja korstnasse?

Salvestav ahi vajab kindlasti tihedalt sulguvat siibrit. Parim lahendus oleks panna siiber korstnasse umbes kahe meetri kõrgusele. Siis on ahju ja korstna vaheline liides vastupidavam. Kui korstnas ei ole siibrit, paigaldatakse see ahju ja korstna vahele.

8. Kui suur peab korstnaliidese ava olema?

Liidese auk peab olema vähemalt korstna läbilõike suurune, parem kui on sellest 1/3 võrra suurem. Hopealoimu ahjudel peab ava olema 200 mm lai ja 300 mm kõrge. Korstnaliidese ülaserv tehakse 330 mm kõrgusele ahju alusest. Alaserv on seega 30 mm kõrgusel alusest.

9. Kui kõrgele tuleb suvesiibri liides?

Suvesiibri ava kõrgus täpsustatakse iga ahju puhul eraldi.

10. Kas on vaja välisõhuõhutoite kanalit?

Põlemiseks on vaja rohkesti õhku: üks kilo puitu vajab põlemiseks ~8m3 õhku. Üks ahjutäis vajab ~30 m2 toatäie õhku. Kompenseeriva õhu vajadus sõltub ruumi suurusest, hermeetilisusest ja ventilatsioonist. Kui maja on õhutihe ja kasutusel on vaid väljaimev ventilatsioon, tuleks ahi varustada kompenseeriva õhuga. Palkmajades on seintes loomulikke õhukanaleid piisavalt. Samuti ei ole kompenseeriva õhu kanalit tingimata vaja suure ja avatud planeeringuga majades, kuid välisõhutoitega kaminahi võtab põlemiseks vajaliku õhu õuest ja säästab niimoodi suure koguse sooja toaõhku korstnasse sattumast.

11. Kuhu välisõhutoite kanal paigutada?

Soovitame välisõhutoite ahjuni tuua korstna ventilatsioonilõõri kaudu. Nõnda saab põlemisprotsessiks vajalik õhk korstna jääksoojuse poolt üles soojendatud. Kanal lõpeb ahju aluse keskel 100-200 mm ahju esiservast. Kui kasutatakse põrandaalust õhukanalit, siis vähemalt kanali viimased 30 cm ei tohi olla põlevmaterjalist, kuna kanali peale jääb kuum tuhapesa.

12. Kui suured on tuleohutuskaugused?

Hopealiomu kaminahjude ohutuskaugused põlevast materjalist on järgmised:

Tüüp horisontaal vertikaal
element – S, -A, -L  50 mm 250 mm
laotud – LK 100 mm 250 mm
pliidid (keeduplaadi tasandist) 500 mm 1000 mm

 
 

 

13. Kui ahi tuleb puitseina ette ja korsten asub teisel pool seina?

Sellises olukorras tuleb korstnaliidese ehitamisel eriti hoolikas olla. Liidese ümber olev sein peab olema kõikides suundades mittepõlevast materjalist vähemalt 13 cm ulatuses alates liidesest.

14. Kui suur on ahju esine tulekaitsevöönd?

Tulekaitsevöönd on ala, kus põrand tuleb kaitsta tulekindla materjaliga. Ahju ees on see vähemalt 40 cm ja külgedel 10 cm. Tulekaitsenõuetele vastavad esiplaadid, mis on valmistatud HL-kivist, saad tellida koos ahjuga. Hea on, kui saab ka esiplaadid panna ahjuga samale alusele.

15. Kas esiplaate on võimalik panna juba valmis põrandale?

On küll! Parim lahendus oleks panna plaadid ahjuga samale betoonalusele nõnda, et plaadid jääksid põrandaga samale tasapinnale. Kuid ka puitpõrandale saab esiplaadid kinnitada elastse plaadisegu või silikooni abil.

16. Millised alternatiivid on esiplaatidele?

Esiplaadid võib teha sirgeservalistest või vabakujulistest HL kiviplaatidest, mille paksus on 10 mm. Samuti võib kasutada ükskõik millist mittepõlevat materjali: kivi, plekki, keraamilist plaati, klaasi jne.

17. Elektrikütteelemendid. Mis kasu neist on?

Kui te soovite stiilset ahju, aga kardate tuld või vihkate kütmist, siis… Hopealoimu kaminahjudele on võimalik paigaldada ka elektrikütteelemendid, et salvestada näiteks öötariifiga elektri abil saadavat soojust. Nõnda saab toa soojaks ise kodust eemal olles. Kütteelemendid paigaldatakse ahju sise- ja väliskesta vahele. Elementide võimsus on 2 kW.

 

Tõmmet toetab Schiedel

Tõmmet toetab Schiedel