Sisukord:

1.    Üldist puuküttest
2.    Küttekolle ja ventilatsioon
3.    Küttekolde sissekütmine
4.    Salvestava kaminahju kütmine
5.    Kamin-leivaahju kütmine
6.    Pelletite kasutamine
7.    Võimalikud tõmbetakistused

1 Üldist puuküttest

Puidu põlemisel vabanevast energiast 15% tekib puidu kuivaine ja ülejäänud 85% eralduvate gaaside põlemisel. Hopealoimu kolle ja lõõrid on konstrueeritud nii, et gaaside põlemine on väga efektiivne. Soojus salvestub ühtlaselt kogu küttekolde tarinditesse. Üldreegel on see: 100 kg ahju massi kohta võib põletada 0,7 kg puitu. Praktikas tähendab see seda, et 1000 kg massiga ahjus võib põletada korraga umbes 7 kg, 1400 kg kaminates võib umbes 10 kg puid ja 2300 kg kamin-leivaahjud vastavalt 15 kg. Puit vajab puhtaks põlemiseks põlemiseks piisavalt õhku: 8 m 3 ühe kilo puidu kohta. Seega 10 kg puid vajab 2,5 m kõrge ja 30 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema saadaval piisavalt õhku. Põlemiseks vajalik lisaõhk peab olema juhitud ahju kõrvale või alla. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Küttepuude niiskus mõjutab oluliselt põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist. Kuivad puud tasub tõsta tuppa sooja paar päeva enne põletamist. Otse väljast toodud puit sisaldab veel palju niiskust ja külmad halud koldes võivad põhjustada kuni 20% kasuteguri langemise. Eelmise aasta puidus, mis on ka veidi toas seisnud on tavaliselt 15-18% niiskust, samas kui alles langetatud puus seda on koguni 50%. Niiske puit eraldabab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib lisaks põhjustada tahmapõlengu.

2 Küttekolle ja ventilatsioon

Ventilatsioon võib põhjustada hoones alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu vastasel juhul on suitsu väljumine korstna kaudu võimatu. Kahtluse korral kontrolli tõmbe suunda enne tule süütamist, asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, et korstnasse voolav soe õhk suurendaks selle tõmmet.

Küttekolde kasutamine suvel.  Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole ja tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe korstnasse. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla soojem õhk, kui alumises. Sellisel juhul korstnas ei ole tõmmet vaid siibri avamise järel õhk voolab sealt toa poole. Suvel on eriti oluline, et tõmme kontrollitakse enne tule süütamist.

3 Küttekolde sissekütmine

Ahju valmides jääb konstruktsioonidesse palju vett. Ahi peab kuivama aeglaselt, et konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. Kivi eripärasuse tõttu kuivab ahi ainult sissepoole ja veidi  läbi vuukide.
Esmakütmise eesmärk on saada vesi ahjust välja aeglaselt aurustamise teel. Kui sissekütmise perioodil  soojeneb ahi liiga palju, siis konstruktsioonides olev vesi hakkab keema ja väljuva auru rõhk tekitab hulganisti mikropragusid.
Esimese nädala jooksul peale valmimist ei tohi tuld üldse süüdata! Kuivamist võib soodustada nii, et asetatakse esimestel päevadel ahju elektripuhur. Seda kasutades tuleb hoida tuhaluuk ja siiber lahti.
Laotud ahjudes (-LK) ei tohi teha tuld esimese kahe nädala jooksul, sest neis silalduva vee hulk on suurem.
Teise nädala jooksul põletatakse ahjus korraga vaid 2-3 kg pilpaid. Ahju võib soojendada sissekütmise perioodil mitmeid kordi päevas ja 15 min korraga. Kuni ahju konstruktsioonides leidub palju niiskust, on tõmme raskendatud ja suitsu sisseajamise oht suur. Ahju ei tohi jätta järelevalveta kütmise ajal! Siiber ja tuhaluugi õhuribid tuleb hoida praokil peale kütmist, et niiskus pääseks ahjust korstnasse.
Kolmandal nädalal võib põletatavaid puidukogused järk-järgult suurendada 3-5 kilogrammini
Kui sissekütmise perioodil jäetakse kütmise päevi vahele, siis sissekütmine pikeneb vastavalt.

NB! Laotud (LK) mudelite sissekütmine kestab kokku viis nädalat. LK mudelitel võib sissekütmise ajaks praotada ühe lahtise laeplaasdi, et veeaur pääseks välja.

4 Salvestava kaminahju kütmine

Järgmiste juhiste järgimine on oluline, et saavutada puhas põlemine, kõrge kasutegur ja pikk küttekolde ja korstna kasutusiga.

1) Enne kütmist vaadatakse, et koldes oleks liiga palju tuhka.
Kui tuhk ummistab resti kasvõi osaliselt, on põlemine häiritud ning halvimal juhul kolde tuharest võib üle kuumeneda ja kahjustuda. Tuhk eemaldatakse alles siis, kui see on täiesti jahtunud. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada metallnõud.

2) Avage siiber

3) Kontrollige tõmmet kolde ava või tuhaluugi õhk-avast tuletikuga või sütikuga.
Kui lõõr tõmbab, siis võib laduda puud ja süüdata tule. Kui lõõr ei tõmba võib avada tahmaluugi ja soojendada ala-kanalit põletades seal veidi paberit, kuni lõõr hakkab tõmbama.

4) Puude ladumine.
Sõltuvalt puude pikkusest ja kolde suurusest laotakse puud kas
horisontaal-asendisse või püsti. Puid tasub laduda maksimaalselt kuni 2 / 3 kolde mahust
ja viimane 1 / 3 on vajalik ruum tule jaoks, seal toimub põlemine.

5) Puude süütamine. Tänapäevaseim soovitus on, et puud süüdatakse koldesse laotud kuhja ülaosast.
Teguviisi eesmärk on jõuda kiiremini tõhusama põlemiseni, kui alt süüdates ja kogu puidukogust korraga üles kuumutades. Lisaks eraldub algfaasis nõnda kordades vähem suitsu. Süüteks võib kasutada paberit koos peente pilbastega või spetsiaalseid süüteklotse.

6) Põlemisõhu reguleerimine
• Süütamise ajal olgu õhuribid kõik lahti.
• Kui puud põlevad korralikult, reguleerige tuhaluugi ventilatsiooniavasid nii, et põlemine ei toimuks päris täie jõuga. Liiga suur õhuvool kiirendab suitsugaaside liikumist lõõrides ja osa jääb lõpuni põlemata. Need viivad korstna kaudu välja energiat ja saastavad keskkonda.
• Liigne õhuhulk tuleb ka kõik üles soojendada ja see kulutab asjata juba varem vabanenud energiat. Kui leek on väga hele, on õhku liiga palju. Kui leegis on ka punast tooni, on see märk õigest õhukogusest. Salvestavat ahju ei tohi vinnutades kütta, sest osa gaasidest ei põle ära ja ahju lõõrid tahmuvad. Tahm on väga hea isolaator ja takistab soojusel ahju tarindites salvestuda.
• Enamikel ahjudel võib tuhaluugi õhuavad põlemise ajal pea täielikult sulgeda.  
• Kui enamus puudest on lagunenud süteks, võib tuhaluugi õhuavad täielikult sulgeda.

7) Puude lisamine vajaduse korral
• Kui soojust on vaja rohkem kui esmalt puid koldesse pandi, lisatakse ülejäänud ports alles siis, kui esimene on täiesti söestunud.
• Puude lisamisel suletakse kõigepealt tuhaluugi õhuvõtuavad ja seejärel avatakse ahjuuks veidi praokile ning oodatakse, et põlemine stabiliseerub. Seejärel ahjuuks avatakse aeglaselt. Kui ahjuuks avada kiiresti tungib suits tuppa.
• põlemist ei tohi häirida: asjatult tuld segades ja ahjuuksi avades.
• Maksimaalse puude koguse valimisel tuleb järgida käesoleva juhendi punktis 1 soovitatavaid puidukogused. Soojus ladestub küttekolde tarinditesse leegi ja ahjulõõride temperatuuride erinevuse tõttu. Kui ahjulõõrid on seestpoolt juba on juba väga kuumad, jääb lisatavate puude põlemisel kasulik soojushulk väga väikeseks. Samal ajal tekitab ahjule ülearune temperatuurikoormus, mis hakkab lühendama ahju kasutusiga. Külma ilmaga on parem kütta ahju kaks korda päevas mõistlikumalt, kui teha seda üks kord ja liiga palju.

Süte faas
• ahjuukse õhuavad suletakse, kui koldesse on jäänud ainult söed.
• Nüüd võib ka siibrit koomale lükata nii, et see jääb lahti umbes 3-4 cm. Kui söed on täiesti tumenenud, võib siibri sulgeda ilma vinguohuta.
NB! Küttekoldes ei tohi põletada puitlaastplaate, vineeri ja liimi või värvi sisaldavaid materjale. Ärge süüdake tuld jäätmetega nagu piimapakid, plastikud või kriitpaber.
Kaua kütmata olnud tulekolle. Kui küttekolle on olnud kaua kütmata niiskes ruumis, nt. läbi suve või suvilas, on küttekolde tarindid imenud õhust endasse niiskust.
Esimesel kütmiskorraga tohi põletada küttekoldes vaid väikese koguse puud. Kui jätate hoone pikemaks ajaks külmaks, jätke siibrid lahti. Nõnda vahetub õhk, ja ahi ning hoone püsivad kuivad.
Suvesiibri kasutamine. Kui ahjul on suvesiiber võib seda süütamise ajal mõneks minutiks avada.

5 Kamin-leivaahju kütmine

Juhendi kohaselt Kamin-leivaahju tööpõhimõte B ja C (suletud ja siibriga suletav küpsetusahi) kütmine on identne eespool räägituga (Juhendi punkt 4).
A- tüüpi küpsetuskambrisse, mis toimib kamina ülemise põlemisruumina võib koguneda tahma.  Kogunenud tahma saab eemaldada,  põletades leivaahjus  väike kogus (umbes 1 – 2 kg) puid. Leivaahju pandud puid ei ole vaja süüdata, vaid need süttivad alumise kolde tulest. Tahma tekkimine väheneb ja ahi soojeneb tõhusalt, kui leivaahju luugi õhuvõtuavasid
avatakse peale seda, kui ahi juba hästi tõmbab. Kui kamin-leivaahi ei olemitu päeva köetud, tuleb küpsetamisele eelneval päeval  või 4 tundi varem ahi üles soojendada poole kolde jagu puudega. Kui ahi on üles soojenenud ja soojus ühtlaselt laiali kandunud, võib alustada küpsetusahju uue kütmisega.

C- tüüpi leivaahju võib soojendada eraldi hoides tuld leivaahjus. Külma leivaahju on siiski raske saada tõmbama seetõttu on vaja kütta alumises koldes vähemalt pool kolde täit enne tule süütamist leivaahjus. Alumise kolde lagi on massivne leivaahju põhi ja see ei soojene piisavalt ilma alumises koldes tuld tegemata.
Ahju alumises koldes võib ka küpsetada. Alumises koldes õnnestub küpsetamine paremini, kui hoida küpsetusanuma all plaat, mis on tõstetud õhukeste u. 20mm kiviribade peale . NB! Eraldi ahju asetatav termomeeter ei kannata, kui seda hoida ahjus kütmise ajal. Asetage termomeeter ahju alles pärast kütmist. Pliit-leivaahju HU2 küpsetusahju tõmme paraneb, kui teha ennem tuld pliidi koldes. Enne tule süütamist leivaahjus on vaja avada ahju koldes asuv siiber. Küpsetusaega võib pikendada, kui leivaahju kasutamise ajal peetakse väikest tuld pliidi koldes. NB! Kui pliidi malmosad muutuvad kütmise ajal punaseks, on nende temperatuur on üle +600 ° C, mil malmi struktuuris  toimub alaline deformatsioon.
Sellisel juhul peab tuld kohe vähendama  ja lasta küttekoldel jahtuda.

6 Pelletite kasutamine

Pelleteid saab põletada tõhusalt Tulipiippu pelletipõletiga. Põleti töötab tõhusalt ja põlemisel eraldub  vähe suitsu. Põleteid on saadaval võimsusega 30 kW ja 50 kW. Väiksem sobib alla 1400 kg kaminate ja 50 kW põleti sellest  suurematele. 50 kW pellettikorvi põlemisaeg peab olema ligikaudu kaks tundi, et eralduv soojuse hulk liiga suureks ei tõuseks. Pelletid küttes tohib lõõrisiibrit veidi koomale lükata. Puiduga küttes seda teha ei tohi! Siibrit ei tohi sulgeda enne, kui hõõguvad graanulisöed on täielikult kustunud.
 

7 Võimalikud tõmbetakistused

Tõmberaskusi või suitsu sisseajamist võib tekkida järgmistel juhtudel:
• suitsusiiber on suletud või ahju/korstna tahmaluugid ei ole kinni.
• ahi või korsten on värskelt ehitatud – niiske korsten või küttekolle tõmbab halvasti.
• temperatuur väljas on kõrgem kui sees nt. Kesksuvel.
• ahi on olnud kaua kütmata.
• ilm on väga niiske ja tuulevaikne. Madalrõhkkonnna ja vihma ajal on tõmme
halvem, kui lihtsalt tuulise ilmaga või külmal talvepäeval. (Hea korstnamüts peab lõõri
kuivana ja aitab vältida niiskus- ja külmakahjustustusi).
• puud on liiga niisked, kondenseeruv niiskus sulgeb lõõri tõmbe
• toas on sundventilatsioon, mis tekitab alarõhu suunates korstna tõmbe tagurpidi.
Kui kahtlustate tõmbe puudumist, tuleb kontrollida korstna õhuvoolu suund, näidates tikuga tuld avatud korstna puhastusava ees.
Kui vool on ruumi poole, tuleb korstent natuke sojendada et tõmme taastuks. Lõõri alumises võib ka põletada paberit, kuid nende jääke tuleb sealt aeg-ajalt eemaldada.
 Tuleohutus
• Kamina ette ei ole soovitav paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või lambanahad. See on olnud liiga levinud tulekahju põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukunud süsi.
• Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida ka lahtise kamina ohutuskaugusi (väh 1,5m) kuid üldiselt on piisavalt põhjust hoida ahjuuksed kütmise ajal kinni.
• Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas.
Suvilas iga kolme aasta tagant. Korstna pigitumise põhjuseks on tavaliselt halb tõmme ja märjad puud või vale korstna ja küttekolde kombinatsioon.
• Puhasta kollet regulaarselt eemaldades jahtunud tuhk metallanumasse.
• Küttekollet ei tohi jätta ilma järelvalveta küdema.
Süütesiiber.
 Topeltringlusga kaminamudelid S1F ja S2F, kus korsten läheb kamina pealt ja mis on varustatud nn. süütesiibriga, lastakse süütamise ajal suits otse korstnalõõri. Suitsugaasid parandavad külma korstna tõmmet kiiresti. Seda siibrit tohib avada ainult süütamise ajal või siis, kui köetakse klaasuks lahti! Kui süütesiiber on avatud ja klaasuks on kinni, tõuseb suitsugaaside temperatuur tugeva põlemise ajal 600 – 700 ° C-ni ja võib põhjustada lõõris või korstent ümbritsevates tarindites tuleohu!

TAHMA SÜTTIMISEST LÕÕRIS TULEB ALATI TEAVITADA HÄIREKESKUST 112